Praeguse seisuga elab Eestis eestlasi 68 %,
venelasi 26%. valgevenelasi 1%, ukrainlasi 2% ja soomlasi 1%.
Ca 1/3 eestimaa rahvast kasutab igapäevases kõnes muud keelt kui eesti, tavaliselt vene keelt.
Vene koolid peavad minema järgmisest õppeaastast üle osaliselt eesti keelele, kas me olema selleks valmis? Kahjuks mitte .
Aga miks? Sellepärast, et Eestit on tabanud ”hiiliv venestumine”. Me räägime endiselt venelastega vene keeles, kuigi Eestis kehtib keeleseadus ning
oleme seniaajani absurdsel seisukohal, et riigiasutuses töötavad eestlased peavad valdama vene keelt ja seda eeskätt selleks, et teenindada Eestis elavaid venekeelseid kodanikke.
Vaatame töökuulutusi- nõutavad keeled- vene keel ja inglise keel.
Veel kümme aastat tagasi oli nõutavad keeled soome keel ja inglise keel.Ka see ütleb midagi.
Sel aastal on riik planeerinud ”keelevaldkonda” lisaraha rohkem, kui 9 miljonit krooni, millega tahetakse parandada kõrgkooli õpikute programmi, avaldada eesti – soome sõnaraamat ( kas neid juba piisalavalt pole?), parandada eesti keele õpetamist jne.
Siinkohal tekib küsimus -. Aga mida konkreetselt tehakse selleks , et parandada venekeelse elanikkonna eesti keele oskust? Paremat integratsiooni?
Peaks ju see olema riigi huvi, sest see on 1/3 riigi rahvast, kes maksavad riigile makse ja kes Eestimaal elavad.
Eesti keele õpetamine muukeelsele elanikkonnale on antud täielikult erafirmade kätte, kes taotlevad selleks integreerimise projektirahasid.Üks tund maksab 280 krooni, millest üle poole saab endale firma. Eks neid projekte saavad ikka aastast aastasse n.ö. omad .
Samuti suunatakse suuri summasid projektidesse ”vene lapse eesti peres”, kus kordub sama skeem.Projektidele raisatud rahadega peaksid kõik venelased vabalt eesti keelt rääkima, kuid vähemalt pool vene koolide õpetajatest ja 2/3 gümnaasimi lõpetajatest pole võimelised algtasemel eesti keelt rääkima, märguvad asjatundjad.
Kuidas siis parandada integratsiooni? Minu ettepanek oleks, et selle asemel, et jagada miljoneid kroone erafirmadele, kes korraldavad keeleõppimiseks kalleid lühiajalisi kursusi, mille jooksul ei suuda ükski inimene keelt ära õppida, tuleks keeleõppimine korraldada nii, nagu Põhjamaades.
Keelekoolid riigikeele õppimiseks on tasuta või äärmiselt minimaalse tasu eest ja seda finatseeritakse riigi või kohalikust eelarvest.
Niikaua kui riigikeele õppimist korraldavad erafirmad, pole neil ka mingit huvi peale oma ärihuvi,
st, rõhku ei panda kvaliteedile, vaid kvantiteedile.
See on ka tõsi, et venekeelsel elanikonnal puudub motivatsioon eesti keele õppimiseks,kuna saab endiselt läbi ka vene keelega.Mida kiiremini suudame Eestis elavatele venekeelele rahvale selgeks teha, et mitte riigiasutuste töötajad ( k.a. politsei jt.) ei pea nendega vestlemiseks oskama vene keelt, vaid nemad peavad oskama eesti keelt, seda kiiremini nad eesti keele ära õpivad ja seda kiiremini kaovad rahvuslikud vastuolud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment