Kuhu lähed, Eesti gümnaasiumiharidus?

Eesti hariduspoliitikas on käes tõsine kriisiaeg.. Meil ei jätku lasteaiakohti, sest osa lasteaedasid müüdi üleeelmise valitsuse ajal maha , kuna tookord ei olnud nii palju lapsi. Nüüd on järjekord gümnaasiumideni jõudnud.Sel aastal alustab gümnaasiumiõpinguid 3000 õpilast vähem , ülejärgmisel aastal 7000 noort vähem ja tuleviku jätaks pigem ennustamata. Kas nüüd siis oleme niikaugel,et peaksime gümnaasiumid ümber ehitama hoopis lasteaedadeks? Absurne olukord. Kas meil jätkub mõistust antud olukorrast välja tulla või vajaksime siiski suuremaid muudatusi kui ainult ”ümberehitustööd” nii otseses kui ülekantud töhenduses. Kas Eesti koolisüsteem ei vaja mitte hoopis uut ja kaasaeagsemat haridusreformi?
Kuna valimised on tulemas ja enamusel erakondadel on üheks põhiteemaks on haridus ,siis oleks ehk päevakohane heita pilku Euroopasse, kuhu meiegi ehk kunagi päriselt jõuame. Praegu tundub küll, et kui nii edasi, siis lõpetame mitte Euroopa viie rikkaima , vaid viie vaesema riigi seas. Iga uus valitsus paneb pukki uue haridusministri, kes eelmise töö ära nullib . Küllap on uusi üllatusi oodata juba varsti. Üks endine haridusminister kolis haridusministeeriumi Tartusse, kulutades sellega miljoneid meie kõigi raha, nüüd aga soovib selle praegune juht ministeeriumi siiski pealinna tagasi tuua, mis on kindlasti veel kulukam, kui esimene kolimine, ainult et enne peaks veel Louvrist läbi käima...
Räägime juba aastaid õpetajate puudusest, koolide kehvast olukorrast ja suurest õpilaste väljalangevusest.Palgateemat ei julge puudutadagi.... Mis nüüd siis edasi ? Kas lõuad pidada ja edasi teenida? Valiku teed Sina , kelle peres kasvab koolilaps, või kes oma isamaa tuleviku pärast tõeliselt mures on.Tooksin mõned näited Taani riigi gümnaasiumikorradusest, ehk sobiks meil siit midagi üle võtta või igal juhul kõrvataha panna.

Põhikool ehk rahvakool Taanis on nagu ikka 9 klassiline . Samas on võimalik õpilasel võtta soovi korral veel üks lisa aasta, ehk 10. klass,k ui noorel on soovi või vajab ta ehk veel lisa aega järelemõtlemiseks millisesse ametikooli ta astub oma haridusteed jätkama, või valib edasiõppimise gümnaasiumis. Viimasesse lähevad aga siiski aimult need noored , kes kavatsevad edasi õppida kõrgkoolis. Tavaliselt on ka põhikooli lõpus on selge millised on õpilase võimed ning soovid ja kas temast on gümnaasiumis ja edaspidi ülikoolis käijat..
Gymnaasium on eraldi kool, kus õpib kuni 300 opilast ja kus õpilased on kõik nn.eakaaslased ja tunnevad end tõeliste gümnasistidena. Klassideks aga on 1.g 2.g 3.g . Valida on kahe liini vahel, kas : humanitaar( keeled) – või rakenduslik ( matemaatika) kallak. Humanitaarkallakuga gümnaasiumiklassis on esimesel ja teisel aastal ainult matemaatika ja viimasel aastal seda õppima enam ei pea. Füüsikat ja keemiat õpitakse koos ühise ainena, mille nimi on loodusteadus.. Põhirõhk on keeltel ja seda tehakse väga põhjalikult. Kui õpilane on valinud omale rakendusliku kallaku, on jälle kõik vastupidi- põhirõhk matemaatikale, keeled on siis vähemtähtsamad.
Õpetaja .
Igal klassil on oma kontaktõpetaja, ehk meie mõistes klassijuhataja. Igal ainel on erinev õpetaja ja iga tund on erinevas klassiruumis , siin suurt vahet pole vist kusagil. Õpetaja-amet , mehi ja naisi on tavaliselt võrdselt, on au sees. Õpetajad on nõudlikud, kuid siiski kehtib taani koolides l kirjutamata demokraatia, et kui tahad midagi öelda, ei pea sa esimase klassi juntsu moodi kätt tõstma , või wc-sse mineku puhul selleks eraldi luba küsima. Hilinejad hiilivad vaikselt oma kohale, ilma et selle peale õpetaja erilist probleemi teeks.
Õppetöö
Üks õppe tund kestab 90 minutit , sest nii jõuab põhjalikumalt ainega tegeleda. Soovi korral peetakse ka våikest pausi, kuid see pole kohustuslik. Kuna Taani koolides tegeletakse palju grupi töödega, siis on pikemad koolitunnid selleks vajalikud. Enamus tundidest koosnebki nn . team workist e. meeskonnatööst. Tulemused kantakse ette terve klassi ees, mida hindavad kõik kaasõpilased. Näiteks-inglise keele tunnis SHAKESPEARE teosed käsitledes antakse kodus lugemiseks ainult paar lehekülge, mitte 30 nagui meil kombeks ja põhitöö tehakse grupitööna koolis.
Õpetamise põhiabivahendit , tahvlit kasutatakse ainult gümnaasiumi kahel esimesel aastal, viimases klassis peavad õpilased ise omale mårkmed tegema. Oleneb loomulikult ka opetajast, kes kirjutab kõik tahvlile, kes aga mitte midagi. Palju tunnid viiakse läbi arvutiklassis ,kus saab kasutatada palju tehnilist abimaterjali- videosid, DVD-sid jne.
Kodutöö
Koduööd antakse õpilasete suhteliselt vähe, põhiliselt on see sissejuhatuseks mingisse teemasse, oleneb ka muidugi ainest. Humanitaar kallakuga gümnaasiumis on põhiliselt pandud rõhku õpilase iseseisva mõtlemise ja analüseerimisoskuse arendamisele. Tähtis pole mitte niivõrd hinne see,vaid see, kuidas osatakse käsitletud teemast aru saada ja milline on iga õpilase isiklik vaatenurk antud teema suhtes. Vähem tähtis pole õpilase aktiivsus ning sotsiaalsus ehk koostöövõime grupis.
Kirjalikke töid vastupidiselt suulistele antakse Taanis kodutööna veidi rohkem, tavaliselt üks töö nädalas ja selleks on tavaliselt esse, või kirjand ja see paneb õpilase pingutama, sest tulemusi arutatakse jälle koos.

Puudumine koolist
Õpilane voib puududa ( ilma pohjuseta) 10% kogu aasta koolipäevade jooksul,see teeb kokku 3-3.5 nådalat terve kooli aasta jooksul. Kirjalikult põhjendatud, e. Põhjusega puudumist voib olla kun 15%.

Hindamine
Hindamiseks kasutatakse hinnete süsteemi 5- 13- ni, mis annab võimaluse veidi paindlikumaks ja õpilase suhtes inimlikumaks hindamiseks. Hinnet 13 on panevad Taani õpetajad suhteliselt harva ., küll aga tuleb rohkem ette hinnet 5 ,mis võrdub meie hindega 2. Hinnetest siiski veel niipalju, et iga üksik hinne ei oma niipalju tähtsust iga veerandi lõpus , kui koondhinne lõpetamisel, sest kui keskmine hinne on madal, siis igasse ülikooli sisse ei saa.
Riigi toetus
Iga Taani õpilane saab alates 18. eluaastast toetust riigilt kui ta kåib koolis, kas gümnaasiumis või ülikoolis kuni 21 . eluaastani. Näit , kui õpilane elab kodus, saab ta 1000 taani krooni( kaks tuhat eeki), kui mujal , st mitte vanematega koos, aga samas linnas siis 2600 , kui mujal linnas , ilma vanemetateta, näit. üksikvanema lapsed 4000 krooni kuus.

Meilgi oleks viimane aeg mõelda mis on meie hariduse sisuline tulevik ja kas me suudame õpetada vajalikul tasemel tuleviku Eesti kodanikke, iseseisva mõtlemisoskusega inimesi , või jätkame vanamoodi edasi, järeldused teeb igaüks ise.